Õhutemperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni.
SI-süsteemis on temperatuuri mõõtühikuks kelvin (K) ja mõõteskaalaks kelvini e. absoluutne (termodünaamiline) mõõteskaala. Absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt langeb kokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab.
Maailmas oli temperatuuri mõõtmiseks erinevate teadlaste poolt loodud väga erinevate ühiku väärtustega temperatuuri skaalasid, mida oli vaja mõõtetulemustest arusaamiseks pidevalt teisendada (Fahrenheiti-, Rankine-, Reamuri-, Celsiuse skaala).
Euroopas kasutatakse temperatuuride mõõtmisel Celsiuse skaalat. (Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal (International Temperature Scale of 1990 ehk ITS-90). Celsiuse skaala nullpunktiks (0°C) on jää sulamispunkt, kelvini skaalal vastavalt 273,15 K.
Temperatuuri mõõtmine
Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks.
Õhutemperatuur on temperatuur, mida mõõdetakse ümbritseva õhuga täielikus vahetus soojuskontaktis oleva termomeetriga.
SI-süsteemis on temperatuuri mõõtühikuks kelvin (K) ja mõõteskaalaks kelvini e. absoluutne (termodünaamiline) mõõteskaala. Absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt langeb kokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab.
Maailmas oli temperatuuri mõõtmiseks erinevate teadlaste poolt loodud väga erinevate ühiku väärtustega temperatuuri skaalasid, mida oli vaja mõõtetulemustest arusaamiseks pidevalt teisendada (Fahrenheiti-, Rankine-, Reamuri-, Celsiuse skaala).
Euroopas kasutatakse temperatuuride mõõtmisel Celsiuse skaalat. (Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal (International Temperature Scale of 1990 ehk ITS-90). Celsiuse skaala nullpunktiks (0°C) on jää sulamispunkt, kelvini skaalal vastavalt 273,15 K.
Temperatuuri mõõtmine
Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks.
Õhutemperatuur on temperatuur, mida mõõdetakse ümbritseva õhuga täielikus vahetus soojuskontaktis oleva termomeetriga.
Vedeliktermomeetrid (foto 1)
Klaas- ehk vedeliktermomeetrid koosnevad suhteliselt suure mahuga reservuaarist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga paisumistorust. Paisuvaks aineks võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen, vedel gallium (suure temperatuurivahemiku korral) jne.
Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond jääb vahemikku -60….+600 ºC, erijuhul kuni 1200 ºC ning jaotise väärtus vahemikku 0,002-10 ºC.
Klaas- ehk vedeliktermomeetrid koosnevad suhteliselt suure mahuga reservuaarist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga paisumistorust. Paisuvaks aineks võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen, vedel gallium (suure temperatuurivahemiku korral) jne.
Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond jääb vahemikku -60….+600 ºC, erijuhul kuni 1200 ºC ning jaotise väärtus vahemikku 0,002-10 ºC.
Maksimum- ja miinimumtermomeetrid, meditsiini- ja veterinaartermomeetrid (foto 2)
Erilised vedeliktermomeetrid, mis registreerivad teatud aja jooksul esineva vastavalt kõrgeima või madalaima temperatuuri.
Põhiosaks on metallosuti, mida vedelikumenisk tõmbab kas alla või tõukab ülespoole. Osuti jääb maksimaal- või minimaalasendisse, kuni see magneti või raputamise abil algasendisse tagasi tuuakse.
Mõõtepiirkond jääb harilikult vahemikku 35-42 ºC ja jaotise väärtus 0,1 ºC.
Erilised vedeliktermomeetrid, mis registreerivad teatud aja jooksul esineva vastavalt kõrgeima või madalaima temperatuuri.
Põhiosaks on metallosuti, mida vedelikumenisk tõmbab kas alla või tõukab ülespoole. Osuti jääb maksimaal- või minimaalasendisse, kuni see magneti või raputamise abil algasendisse tagasi tuuakse.
Mõõtepiirkond jääb harilikult vahemikku 35-42 ºC ja jaotise väärtus 0,1 ºC.
Termograaf (foto 3)
Mehaaniline vahend tempeartuuri pidevaks fikseerimiseks.
Mehaaniline vahend tempeartuuri pidevaks fikseerimiseks.
Digitaalsed termomeetrid (fotod 4 ja 5)
Termologerid (foto 6)
Temperatuuri mõõtmise põhimõtted loomaruumis
* Mõõdetakse looma kõrgusel.
* Ei mõõdeta otsese päikese-ja soojuskiirguse mõjupiirkonnas. Temperatuuri mõõdetakse alati varjus.
* Ei mõõdeta otsese tuuletõmbuse mõjupiirkonnas.
* Aparaat olgu alati vahetus otseses kontaktis õhuga.
* Mõõtepunktide arv sõltub loomaruumi suurususest.
Optimaalne temperatuur loomaruumides
Temperatuur loomaruumides sõltub paljudest erinevatest teguritest. Soojustamata lautade puhul on määravaks välistemperatuur, samuti loomade asustustihedus ning ventilatsiooni maht. Soojustatud lautades küttesüsteemide olemasolu, ventilatsioon, loomade asustustihedus.
Piimalehmade termokomfordi tsoon jääb vahemikku 5 - 15 °C. Veised on temperatuuri kõikumiste suhtes suhteliselt vähetundlikud. Madalate temperatuuride korral suureneb mõnevõrra söödatarve. Pidevaid kõrgeid temperatuure (üle 25 °C) taluvad kõrgetoodangulised lehmad halvemini, kuna piimasünteesil tekkiva soojuse äraandmine organismist ümbritsevasse keskkonda on raskendatud.
* Mõõdetakse looma kõrgusel.
* Ei mõõdeta otsese päikese-ja soojuskiirguse mõjupiirkonnas. Temperatuuri mõõdetakse alati varjus.
* Ei mõõdeta otsese tuuletõmbuse mõjupiirkonnas.
* Aparaat olgu alati vahetus otseses kontaktis õhuga.
* Mõõtepunktide arv sõltub loomaruumi suurususest.
Optimaalne temperatuur loomaruumides
Temperatuur loomaruumides sõltub paljudest erinevatest teguritest. Soojustamata lautade puhul on määravaks välistemperatuur, samuti loomade asustustihedus ning ventilatsiooni maht. Soojustatud lautades küttesüsteemide olemasolu, ventilatsioon, loomade asustustihedus.
Piimalehmade termokomfordi tsoon jääb vahemikku 5 - 15 °C. Veised on temperatuuri kõikumiste suhtes suhteliselt vähetundlikud. Madalate temperatuuride korral suureneb mõnevõrra söödatarve. Pidevaid kõrgeid temperatuure (üle 25 °C) taluvad kõrgetoodangulised lehmad halvemini, kuna piimasünteesil tekkiva soojuse äraandmine organismist ümbritsevasse keskkonda on raskendatud.
Sigade puhul on määravaks looma vanus (nuumikud, võõrdepõrsad) või reproduktsioonitsükli faas (emised). Nuumikud: 18 - 20 °C; võõrdepõrsad: 20 - 22 °C; vabad ja tiined emised, kuldid: 16 - 19 °C; lõpptiined ja imetavad emised: 20 - 22 °C (imikpõrsaste alal 32 °C) (Veinla, 1987).
Lindlates on optimaalne temperatuurivahemik 16-18 °C (Veinla, 1987).
Lindlates on optimaalne temperatuurivahemik 16-18 °C (Veinla, 1987).