Peenosakesed
Peenosakesed on segu õhus leiduvatest tahke aine (tolm) ning vedeliku (aerosoolid) osakestest. Sageli kasutatakse peenosakeste iseloomustamiseks lühendid PM (particulate matter). Peenosakesed võivad olla väga erineva suuruse ja vormiga. Nende koostises võib olla sadu erinevaid keemilisi ühendeid.
Osakeste diameetri alusel eristatakse järgmisi PM fraktsioone:
PM 10 – osakesed diameetriga kuni 10 μm;
PM 2,5 – osakesed diameetriga kuni 2,5 μm;
PM 1,0 – osakesed diameetriga kuni 1,0 μm;
PM (total)
Tekkepõhiselt eristatakse esmaseid ja teiseseid e. sekundaarseid peenosakesi. Esmased peenosakesed pärinevad otseselt mingist allikast, näiteks põldudelt, asfalteerimata teedelt, tööstusettevõtetest, korstnatest jne. Sekundaarsed peenosakesed tekivadatmosfääris esmaste peenosakeste ning mingite keemiliste ühendite, näiteks väävli- ja lämmastikuoksiidid, ammoniaak vahelise rektsiooni tulemusena. Alates PM 2,5 fraktsioonist on ülekaalus sekundaarsed peenosakesed (http://www.epa.gov).
Atmosfääris sisalduvatest peenosakestest 60-75% on anorgaanilist (savi, kvarts jms.) ning 25-40% orgaanilist (õietolm, taimede osised jms) päritolu. Loomapidamisruumide õhus sisalduvad peenosakesed on rohkem kui 50 % ulatuses orgaanilist päritolu (sööda-, allapanu- ja väljaheidete osakesed, naharakud, hallitusseened, mikroorganismid).
Õhu PM sisaldust väljendatakse mg (μg)/m³ õhus.
Peenosakeste sisalduse mõõtmine õhus
Õhu PM sisalduse määramisel kasutatakse kaht meetodit: gravimeetria (osakeste kaalu määramine) ja konimeetria (osakeste arvu loendamine). Rakendatakse sadenemise-; fotoelement-, laser- ja filtermeetodeid.
Osakeste diameetri alusel eristatakse järgmisi PM fraktsioone:
PM 10 – osakesed diameetriga kuni 10 μm;
PM 2,5 – osakesed diameetriga kuni 2,5 μm;
PM 1,0 – osakesed diameetriga kuni 1,0 μm;
PM (total)
Tekkepõhiselt eristatakse esmaseid ja teiseseid e. sekundaarseid peenosakesi. Esmased peenosakesed pärinevad otseselt mingist allikast, näiteks põldudelt, asfalteerimata teedelt, tööstusettevõtetest, korstnatest jne. Sekundaarsed peenosakesed tekivadatmosfääris esmaste peenosakeste ning mingite keemiliste ühendite, näiteks väävli- ja lämmastikuoksiidid, ammoniaak vahelise rektsiooni tulemusena. Alates PM 2,5 fraktsioonist on ülekaalus sekundaarsed peenosakesed (http://www.epa.gov).
Atmosfääris sisalduvatest peenosakestest 60-75% on anorgaanilist (savi, kvarts jms.) ning 25-40% orgaanilist (õietolm, taimede osised jms) päritolu. Loomapidamisruumide õhus sisalduvad peenosakesed on rohkem kui 50 % ulatuses orgaanilist päritolu (sööda-, allapanu- ja väljaheidete osakesed, naharakud, hallitusseened, mikroorganismid).
Õhu PM sisaldust väljendatakse mg (μg)/m³ õhus.
Peenosakeste sisalduse mõõtmine õhus
Õhu PM sisalduse määramisel kasutatakse kaht meetodit: gravimeetria (osakeste kaalu määramine) ja konimeetria (osakeste arvu loendamine). Rakendatakse sadenemise-; fotoelement-, laser- ja filtermeetodeid.
Portatiivne aerosool-spektromeeter Grimm 1.108 (foto 19)
Mõõtevahemik: alates ≥ 0,23 μm kuni > 20 μm.
Mõõtevahemik: alates ≥ 0,23 μm kuni > 20 μm.
Peenosakeste mõõtmise põhimõtted loomaruumis:
* Mõõdetakse looma kõrgusel.
* Ei mõõdeta otsese tuuletõmbuse mõjupiirkonnas.
* Lühiajalise mõõtmise kestus mõõtepunktis on minimaalselt 10 minutit.
* Mõõtepunktide arv sõltub loomaruumi suurususest.
Optimaalne (maksimaalne) peenosakeste kontsentratsioon loomaruumide õhus
Peenosakesed on inimese ja looma tervisele potentsiaalne riskifaktor. Koos peenosakestega võivad organismi sattuda mitmesugused kahjulikud keemilised ühendid, mikroobid, viirused jms haigustekitajad. Mida väiksemad on peenosakesed, seda kaugemale hingamisteedesse need jõuavad. Peenosakesed diameetriga 1,0 μm ja väiksemad (PM 1,0) satuvad sissehingatava õhuga kopsualveoolidesse ning võivad difundeeruda otse vereringesse.
Keskmine kogutolmu (PMtotal) sisaldus loomaruumide õhus on 0,5 - 4 mg/m³, (lindlates 3 - 8 mg/m³).
Aastakeskmine PM10 kontsentratsiooni piirmäär välisõhus on 40 μm/m³ (Air Quality Directive 1996/62/EC); PM10 kontsentratsioon üle 50 μm/m³ ei ole välisõhus lubatud enam, kui 35 päeval aastas (Air Quality Directive 1996/62/EC).http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:31996L0062:EN:HTML
Lubatud peenosakeste (PMtotal) kontsentratsioon loomaruumide õhus on <10 mg/m³.
* Mõõdetakse looma kõrgusel.
* Ei mõõdeta otsese tuuletõmbuse mõjupiirkonnas.
* Lühiajalise mõõtmise kestus mõõtepunktis on minimaalselt 10 minutit.
* Mõõtepunktide arv sõltub loomaruumi suurususest.
Optimaalne (maksimaalne) peenosakeste kontsentratsioon loomaruumide õhus
Peenosakesed on inimese ja looma tervisele potentsiaalne riskifaktor. Koos peenosakestega võivad organismi sattuda mitmesugused kahjulikud keemilised ühendid, mikroobid, viirused jms haigustekitajad. Mida väiksemad on peenosakesed, seda kaugemale hingamisteedesse need jõuavad. Peenosakesed diameetriga 1,0 μm ja väiksemad (PM 1,0) satuvad sissehingatava õhuga kopsualveoolidesse ning võivad difundeeruda otse vereringesse.
Keskmine kogutolmu (PMtotal) sisaldus loomaruumide õhus on 0,5 - 4 mg/m³, (lindlates 3 - 8 mg/m³).
Aastakeskmine PM10 kontsentratsiooni piirmäär välisõhus on 40 μm/m³ (Air Quality Directive 1996/62/EC); PM10 kontsentratsioon üle 50 μm/m³ ei ole välisõhus lubatud enam, kui 35 päeval aastas (Air Quality Directive 1996/62/EC).http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:31996L0062:EN:HTML
Lubatud peenosakeste (PMtotal) kontsentratsioon loomaruumide õhus on <10 mg/m³.