Valgustatus
Valgustatus ehk valgustustihedus (E) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pinnaühikule langevat valgusvoogu ehk täpsemalt valgusvoo tugevust. Valgustatust väljendatakse luksides (lx) ja see näitab, kui suur valgusvoog (lm) langeb ühtlaselt 1 m2 suurusele pinnale.
1 lx=1 lm/1 m2
Valgustihedus on valgusvoo jagunemine pinnal, millele see langeb. Valgustiheduse mõõtühik on luumen (lm).
Üldvalgus on ruumis ühtlaselt jagunev üldine valgus.
Kohtvalgus on ühe koha või eseme väljavalgustamiseks mõeldud valgusvihk, mille annavad kohtvalgustid.
Loomulik valgustussuhe on ruumi valgustuse suhe välisvalgustusse, mõõdetuna luksides ja väljendatuna %: LV = Vr/Vv × 100.
Geomeetriline valgustussuhe on valgustuspinna (akende klaasipind, m2) suhe ruumi põrandapinnasse (m2). Suhteliselt ebatäpne näitaja, kuna sarnase suhtega ruume on raske võrrelda, sest akende paigutus ilmakaarte suhtes erinev, aknaklaaside puhtus, valgust varjavad naaberhooned, välisvalgustuse olemasolu jne.
Valgustatuse mõõtmine
Valgustatust mõõdetakse luksmeetriga.
1 lx=1 lm/1 m2
Valgustihedus on valgusvoo jagunemine pinnal, millele see langeb. Valgustiheduse mõõtühik on luumen (lm).
Üldvalgus on ruumis ühtlaselt jagunev üldine valgus.
Kohtvalgus on ühe koha või eseme väljavalgustamiseks mõeldud valgusvihk, mille annavad kohtvalgustid.
Loomulik valgustussuhe on ruumi valgustuse suhe välisvalgustusse, mõõdetuna luksides ja väljendatuna %: LV = Vr/Vv × 100.
Geomeetriline valgustussuhe on valgustuspinna (akende klaasipind, m2) suhe ruumi põrandapinnasse (m2). Suhteliselt ebatäpne näitaja, kuna sarnase suhtega ruume on raske võrrelda, sest akende paigutus ilmakaarte suhtes erinev, aknaklaaside puhtus, valgust varjavad naaberhooned, välisvalgustuse olemasolu jne.
Valgustatuse mõõtmine
Valgustatust mõõdetakse luksmeetriga.
Digitaalne luksmeeter
Digitaalne luksmeeter TES 1335 (foto 14). Mõõtepiirkonna lainepikkus 420–700 nm (ehk peaaegu kogu nähtava valguse spekter), haripunktiga 560 nm. Mõõtevahemik 0,01–200 000 lx.
Digitaalne luksmeeter TES 1335 (foto 14). Mõõtepiirkonna lainepikkus 420–700 nm (ehk peaaegu kogu nähtava valguse spekter), haripunktiga 560 nm. Mõõtevahemik 0,01–200 000 lx.
Valgustatuse mõõtmise põhimõtted loomaruumis
* Mõõtepunktide arv sõltub loomaruumi suurususest ja loomade arvust.
* Mõõdetakse seisva looma pea kõrguselt ja eeskeha piirkonnas (eriti fikseeritud loomade puhul).
* Anduri asend: küünarnukist veidi kõverdatud ette sirutatud käes, minimeerimaks mõõtja enda varju langemist andurile
* Anduri positsioonid mõõtmisel:
1. positsioon ↑ (andur suunatud üles)
2. positsioon ↓ (andur suunatud alla)
3. positsioon ← (andur suunatud vasakule)
4. positsioon → (andur suunatud paremale)
5. positsioon ↕ (andur suunatud ette piki vahekäiku)
6. positsioon ↨ (andur suunatud taha piki vahekäiku)
* Kogu ruumi valgustus leitakse mõõtepunktide keskmisena.
Nõuded loomaruumide valgustusele
Valgus loomapidamisruumides on vajalik organismi füsioloogiliste protsesside normaalseks kulgemiseks, inimeste mugavaks tööks ja farmides puhta tootmiskeskkonna hoidmiseks. Valgus tagab nägemisfunktsiooni. Samuti on valgusel füsioloogiline ja psüühiline mõju.
* Veiseid Veise pidamise ruum peab olema piisavavalt valgustatud (loomulik või kunstlik valgustus) igapäevaselt vähemalt kella 9.00-17.00 (RTL 2009, 69, 1017).https://www.riigiteataja.ee/akt/13215393; RTL 2008, 59, 826 https://www.riigiteataja.ee/akt/12991686).
* Sigu ei tohi pidada alaliselt pimedas. Sigade pidamise ruum peab olema piisavavalt valgustatud loomulik või kunstliku valgustusega. Kunstlik valgustus tugevusega vähemalt 40 lx peab olema sisse lülitatud vähemalt kella 9.00-17.00 (RTL 2008, 84, 1165)https://www.riigiteataja.ee/akt/111122012002)
Loomaruumide geomeetriline valgustussuhe:
Veiselaudad 1:10 - 1:16
Nuumikute sigalad 1:20-1:30
Vasikalaut 1:12
Poegimissigala 1:10-1:12
Lambalaudad 1:25-1:30
Tallid tõuhobustele 1:10-1:12
Loomaruumide loomulik valgustussuhe:
* Ainult looduslik valgustus (aknad külgseintes): ≥ 50%
* Kombineeritud valgustus (aknad hoone külgseintes + valgustid laes või seintel): ≥ 80%
* Mõõtepunktide arv sõltub loomaruumi suurususest ja loomade arvust.
* Mõõdetakse seisva looma pea kõrguselt ja eeskeha piirkonnas (eriti fikseeritud loomade puhul).
* Anduri asend: küünarnukist veidi kõverdatud ette sirutatud käes, minimeerimaks mõõtja enda varju langemist andurile
* Anduri positsioonid mõõtmisel:
1. positsioon ↑ (andur suunatud üles)
2. positsioon ↓ (andur suunatud alla)
3. positsioon ← (andur suunatud vasakule)
4. positsioon → (andur suunatud paremale)
5. positsioon ↕ (andur suunatud ette piki vahekäiku)
6. positsioon ↨ (andur suunatud taha piki vahekäiku)
* Kogu ruumi valgustus leitakse mõõtepunktide keskmisena.
Nõuded loomaruumide valgustusele
Valgus loomapidamisruumides on vajalik organismi füsioloogiliste protsesside normaalseks kulgemiseks, inimeste mugavaks tööks ja farmides puhta tootmiskeskkonna hoidmiseks. Valgus tagab nägemisfunktsiooni. Samuti on valgusel füsioloogiline ja psüühiline mõju.
* Veiseid Veise pidamise ruum peab olema piisavavalt valgustatud (loomulik või kunstlik valgustus) igapäevaselt vähemalt kella 9.00-17.00 (RTL 2009, 69, 1017).https://www.riigiteataja.ee/akt/13215393; RTL 2008, 59, 826 https://www.riigiteataja.ee/akt/12991686).
* Sigu ei tohi pidada alaliselt pimedas. Sigade pidamise ruum peab olema piisavavalt valgustatud loomulik või kunstliku valgustusega. Kunstlik valgustus tugevusega vähemalt 40 lx peab olema sisse lülitatud vähemalt kella 9.00-17.00 (RTL 2008, 84, 1165)https://www.riigiteataja.ee/akt/111122012002)
Loomaruumide geomeetriline valgustussuhe:
Veiselaudad 1:10 - 1:16
Nuumikute sigalad 1:20-1:30
Vasikalaut 1:12
Poegimissigala 1:10-1:12
Lambalaudad 1:25-1:30
Tallid tõuhobustele 1:10-1:12
Loomaruumide loomulik valgustussuhe:
* Ainult looduslik valgustus (aknad külgseintes): ≥ 50%
* Kombineeritud valgustus (aknad hoone külgseintes + valgustid laes või seintel): ≥ 80%