Müra
Heliks nimetatakse mehaanilisi võnkeid gaasilises, vedelas ja tahkes keskkonnas. Õhu vibratsioon on vahelduv õhu tihenemine ja hõrenemine. Regulaarset õhu vibratsiooni kuuleme puhta muusikalise toonina. Helikõrgus oleneb sagedusest: mida suurem sagedus, seda kõrgem heli. Heli sagedust mõõdetakse hertsides (Hz).
Heli sagedus: 1 Hz = 1 helivõnge sekundis
Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra on aperioodiline heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrguse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Müra e. mürareostus e. helireostus on füsioloogiliselt ja psüühiliselt soovimatu ebameeldiv heli ning elukeskkonnas üks reostuse liike, mis häirib inimeste, loomade või taimede elutegevust.
Sagedusdiapasoon e. kuuldepiirkond
Helirõhk on heli lisarõhk gaasis või vedelikus (Pa). Normaalse kuulmise korral tajutakse 1000 Hz sagedusega heli, kui selle rõhk on 20 μPa, siit: Kuuldeläve helirõhk (p0) – kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk = 20µP (0,0002 Pa) ehk 0 dB SPL (sound pressure level).
Kuuldepiirkonnad
Noor inimene: 20 Hz – 20 000 Hz (20 KHz) Vanusega kõrgete helide tajumine langeb. 60-aastane inimene ei taju tavaliselt üle 10 000 Hz.
Hobune: 150 Hz – 33 000 Hz;
Koer: 60 – 40 000 Hz;
Veis: 150 Hz – 37 000 Hz;
Kass 40-80 000 Hz
Helirõhu e. müratase on suhteline helirõhk, mida määratakse kuuldeläve helirõhu suhtes ning mõõdetakse detsibellides (dB). dB on logaritmiline ühik, mida kasutatakse suhtes lävelise heliga. Müra jaguneb sageduse alusel madala (<800 Hz) ja kõrge (>800 Hz) sagedusega müraks (sääsepinin
~ 600 Hz). Inimese kuulmine on kõige tundlikum sagedusvahemikus 2000-5000 Hz. Kõige kahjulikum mürasageduse vahemik on 2000-8000 Hz.
Infraheli – kõrgsageduslik heli sagedusega <20 Hz.
Ultraheli – madalsageduslik heli sagedusega >20 KHz.
Oma iseloomult võib müra olla kestev (üle 4 tunni), lühiajaline (kuni 4 tundi); stabiilne (kõikumine kuni 5 dB) ja impulssmüra (impulssheli – alla 1 sekundi kestev heli). Tervisele kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsitüüpi mürad.
Müra erinevates keskkondades
* Müra looduslik foon vaikse ilmaga vabas looduses – 10…20 dB;
* Müratase kontoris, mis ei sega veel tööd - 50…55 dB;
* Üle 60 dB müra hakkab segama keskendumist. Seda teeb eriti katkendlik ja impulssmüra, näiteks telefonihelin, teiste inimeste jutt, sissekostev tänavamüra (autod);
* 70 dB segab telefoniga kõnelemist;
* 80 dB segab inimeste omavahelist suhtlemist.
Heli sagedus: 1 Hz = 1 helivõnge sekundis
Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra on aperioodiline heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrguse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Müra e. mürareostus e. helireostus on füsioloogiliselt ja psüühiliselt soovimatu ebameeldiv heli ning elukeskkonnas üks reostuse liike, mis häirib inimeste, loomade või taimede elutegevust.
Sagedusdiapasoon e. kuuldepiirkond
Helirõhk on heli lisarõhk gaasis või vedelikus (Pa). Normaalse kuulmise korral tajutakse 1000 Hz sagedusega heli, kui selle rõhk on 20 μPa, siit: Kuuldeläve helirõhk (p0) – kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk = 20µP (0,0002 Pa) ehk 0 dB SPL (sound pressure level).
Kuuldepiirkonnad
Noor inimene: 20 Hz – 20 000 Hz (20 KHz) Vanusega kõrgete helide tajumine langeb. 60-aastane inimene ei taju tavaliselt üle 10 000 Hz.
Hobune: 150 Hz – 33 000 Hz;
Koer: 60 – 40 000 Hz;
Veis: 150 Hz – 37 000 Hz;
Kass 40-80 000 Hz
Helirõhu e. müratase on suhteline helirõhk, mida määratakse kuuldeläve helirõhu suhtes ning mõõdetakse detsibellides (dB). dB on logaritmiline ühik, mida kasutatakse suhtes lävelise heliga. Müra jaguneb sageduse alusel madala (<800 Hz) ja kõrge (>800 Hz) sagedusega müraks (sääsepinin
~ 600 Hz). Inimese kuulmine on kõige tundlikum sagedusvahemikus 2000-5000 Hz. Kõige kahjulikum mürasageduse vahemik on 2000-8000 Hz.
Infraheli – kõrgsageduslik heli sagedusega <20 Hz.
Ultraheli – madalsageduslik heli sagedusega >20 KHz.
Oma iseloomult võib müra olla kestev (üle 4 tunni), lühiajaline (kuni 4 tundi); stabiilne (kõikumine kuni 5 dB) ja impulssmüra (impulssheli – alla 1 sekundi kestev heli). Tervisele kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsitüüpi mürad.
Müra erinevates keskkondades
* Müra looduslik foon vaikse ilmaga vabas looduses – 10…20 dB;
* Müratase kontoris, mis ei sega veel tööd - 50…55 dB;
* Üle 60 dB müra hakkab segama keskendumist. Seda teeb eriti katkendlik ja impulssmüra, näiteks telefonihelin, teiste inimeste jutt, sissekostev tänavamüra (autod);
* 70 dB segab telefoniga kõnelemist;
* 80 dB segab inimeste omavahelist suhtlemist.
Mürataseme mõõtmine
Digitaalne helirõhu taseme määraja RS-232 (foto 15)
Helirõhku mõõdetakse läbi nn A filtri, mis muudab müra vastavaks inimkõrva tajule (dB-A). Madalsagedusliku müra (100-3000 Hz) osakaalu määramine kogu helist (dB-C).
Seadme sagedusvahemik on 20 - 8000 Hz, jaotise väärtus 0,1 dB ning helitugevuse vahemik vastavalt 30-130 dB (6 mõõtmispiirkonda).
Digitaalne helirõhu taseme määraja RS-232 (foto 15)
Helirõhku mõõdetakse läbi nn A filtri, mis muudab müra vastavaks inimkõrva tajule (dB-A). Madalsagedusliku müra (100-3000 Hz) osakaalu määramine kogu helist (dB-C).
Seadme sagedusvahemik on 20 - 8000 Hz, jaotise väärtus 0,1 dB ning helitugevuse vahemik vastavalt 30-130 dB (6 mõõtmispiirkonda).
Mürataseme mõõtmise põhimõtted loomaruumis
* Ei mõõdeta otsese pideva müraallika (ventilaatorid, jms) vahetus läheduses.
* Eraldi fikseeritakse lühiajaliste tugevate müraallikate (traktorid, jms) toimimine.
* Mõõtepunktide arv sõltub loomaruumi suurususest.
Optimaalne (maksimaalne) müratase loomaruumides
Optimaalne müratase loomaruumides peaks olema ≤ 70 dB/24 h. Äkilist mürataseme tõusu loomaruumides tuleb vältida. Veiseid ei tohi pidada ruumis, kus müratase ületab pidevalt 65 dB (RTL 2009, 69, 1017) https://www.riigiteataja.ee/akt/13215393. Sigade pidamise ruumis või ehitises tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 85 dB (RTL 2008, 84, 1165) https://www.riigiteataja.ee/akt/111122012002.
* Ei mõõdeta otsese pideva müraallika (ventilaatorid, jms) vahetus läheduses.
* Eraldi fikseeritakse lühiajaliste tugevate müraallikate (traktorid, jms) toimimine.
* Mõõtepunktide arv sõltub loomaruumi suurususest.
Optimaalne (maksimaalne) müratase loomaruumides
Optimaalne müratase loomaruumides peaks olema ≤ 70 dB/24 h. Äkilist mürataseme tõusu loomaruumides tuleb vältida. Veiseid ei tohi pidada ruumis, kus müratase ületab pidevalt 65 dB (RTL 2009, 69, 1017) https://www.riigiteataja.ee/akt/13215393. Sigade pidamise ruumis või ehitises tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 85 dB (RTL 2008, 84, 1165) https://www.riigiteataja.ee/akt/111122012002.